Talli piparkoogimaania 2010

Oli koduste toimetuste päev. Polnud vaja vara tõusta. Äkki oli aega küll. Loobusin linna jõululõunast ja mõnulesime kodus.

Külmikust vaatasid õnnetult vastu piparkoogiglasuuri tuutud. Küpsetasin piparkooke ja kaunistasime külluslikult. Lisasime volüümi ka Karli lemmikutele - poepiparkookidele, kuid ikka jäi veel glasuuri üle. Pühad jätkuvad, eks teeme siis ühe piparkoogipäeva veel.

Naabrimemm ja -taat olid veel pühade puhul külastamata, nii läksimegi isetehtud piparkookidega läbi lume Mõisa. Oleme õnnelikud inimesed, sest meil on nii toredad naabrid. Juttu jätkus kauemaks.

Lisan meie piparkoogimaaniast ka pilte.

Viimased saadud kaardid

Siin on viimased postcrossingi kaardid. Sõnumid on vaid minu jaoks ja need on tõesti erilised. Viimane kaart Helsingist oli lausa galligraafiline kunstiteos.

Minu postcrossingi kokkuvõte

Sirvisin oma saadud postkaarte ja mu vaimustus ei ole veel kustunud. Need kaardid valmistavad mulle nii palju rõõmu ja viivad mõtted kaugele-kaugele eemale oma igapäevamuredest.

Kahjuks muutus mu tabel loetamatuks ja kustutasin selle ära. Proovin teinekord uuesti.

Nii vaikseks kõik on jäänud mu ümber ja mu sees...
Kõik, mis oli, see on läinud.
Kõik, mis tuleb, alles ees...

Jõuluaeg ongi saabunud

Kauaoodatud kaunis aeg paksu valge lumega on käes. Lund sajab üha juurde, teed on mattunud hangedesse. Nii mõnus on kodus olla ja pole vaja mitte kusagile minna ega kiirustada.

Iga jõuluaeg on nii erinev eelmistest. Mõtlik tagasivaade kiirele argipäevale. Mõned kallid inimesed ei jaga meiega enam jõuluilu.

Kuid meie oma jõululaps Karl Stefan on juba suur poiss ja teda jätkub kõikjale, rõõmu ja kilkeid kui palju.

Sel aastal magavad meie noored teisel korrusel. Ehitus on veel pooleli, kuid soojustus ja uksed-aknad pandud ja ruumid on soojad. Alumise korruse kütmisest jagub sooja ka teise korruse tarvis.

Tore talvine nädalavahetus

Tõepoolest saab see kaunis nädalavahetus läbi. On jäänud veel tantsusaate finaal ja äkki suudan veel ka oma näputööd teha.

Kõige tähtsam osa oli muidugi laupäeval koos Karl Stefaniga. Nautisime kolmekesi koosolemist, saime palju naerda ja mürada ja tududa ja veelgi kokku kasvada. Õues jäi käimata ja järgnev öö olevat eriti meeleolukas olnud.

Emme ja issi võiksid tihedamini matkama suunduda, meil oli nii tore. Jääme järgmist korda ootama.

Vastakad tunded

Viimasel ajal ei saa ma endaga üldse läbi. Minu mõtted on nii ebalevad. Ma kahtlen endas palju rohkem, kui varem. Tunnen end kuidagi haprana - saan nii kergesti haiget. Siis sunnin end rahulikuks või kurdan muret ja saan probleemist üle, kuid vajan kõrvalist abi.

Üks suur probleem lahenes täna. Mul on nüüd ametlik põhikooli inglise keele õpetaja kvalifikatsioon. Võtsin julguse kokku ja saatsin taotluse ministeeriumi. Vastus oli positiivne ja olen üliõnnelik selle üle.

Pean end ka muus valdkonnas kokku võtma ja endaga ära leppima. Samas kahtlen, kas põhiprobleemi ongi võimalik lahendada.

Postcrossing

Mul ei õnnestu viimasel ajal saadud aga saadetavate kaartide pildistamine. Täna siis proovisin jälle. Katsun need siia ka üles panna.

Kaartidel on kaks viimast saadud kaarti: Portugalist ühelt kenalt matemaatikaõpetajalt ja Austraaliast imekaunis puu.

Postcrossing5

Hurraa, jälle uus kaart. Sain Venemaalt Novosibirskist Natasalt uueaastakaardi. Tõelise nostalgilise kaardi leevikeste ja uusaastasoovidega vene keeles.Kaardi tekst oli inglise keeles, kuid ta õpib veel hiina, prantsuse ja jaapani keelt.

Postcrossing 4

Eile oli väga edukas päev: sain kaks kaarti. Üks oi Israelist Jeruusalemma linnast ja teine Islandilt Reikjavikist.
Täna saatsin kaks kaarti Venemaale ja ühe Taiwani.
Minu seis on siis järgmine: olen saanud 7 kaarti, saatnud 14, kohale jõudnud 9.

Aina paremaks läheb ja üha enam meeldima hakkab.

Postgrossing3

Minu osalemine on kenasti edenenud. Tänaseks olen saanud 4 kaarti: 2 Soomest, 1 Jaapanist ja 1 Valgevenest. Minu kaardid on jõudnud: 1Soome, 2 Saksamaale ja 2 Ameerikasse. Teel on viis kaarti: Taiwani, Koreasse, Hollandisse, Saksamaale ja Ameerikasse.

See on teine kaart Soomest ja saksa keeles, sest kirjutajaks saksa keele õpetaja.

Kurbus ja pisarad

Esmaspäeval sai jälle ühel kallil inimesel aeg otsa siin ilmas. Niipalju sai tehtud ja nii mõndagi oleks ju veel teha saanud, kuid... . Olime viimased kaks aastat väga lähedased. Öeldakse, et raskused liidavad. Mulle oli ta nagu lihane tädi.
Laste, lastelaste ja abikaasa pisarad läksid väga südamesse. Usun, et ta nägi seda kõike juba pilve piirilt ja sai kinnitust, et oli olnud väga hea ema ja naine ja vanaema.
Kuulen ikka kõrvus tema häält ja elujaatavat optimismi. Küll on tore, et saime eelmisel suvel neil külas käia ja nemad meil.

Jälle postkaart

Täna saabus postkaart Jaapanist ja sõnum oli nii armas: It is winter soon... please take care of yourself! Ja sama ka jaapani keeles. Tomoko on 29 -aastane ja alles alustab postcrossingit.
Tore, tore!

Mina sain esimese kaardi.

Täna saabus mulle esimene kaart Soomest Marialt. See on küll tore kokkusattumus, et minu saadetud kaart jõudis ka kõigepealt Soome. Eks nad ju meie lähimad naabrid ole ja keel ka nii sarnane.

Vaheaeg saabki otsa

Kahju küll, kuid see ongi nii. Enne vaheaega ma suuri plaane ei teinud, sest teadsin ette oma päevakava. Kaks päeva keeltekooli ja kaks päeva koolitust ja üks vaba päev ja nädalavahetus.

Nädal sujus peaaegu plaanipäraselt. Välja arvatud kolmapäev, mis oli meile lausa pidupäev. Saime terve päeva oma kalli Karl Stefaniga koos olla. Nii mõnus on teda tavapärases miljöös näha: selline asjalik tegutseja ja väsimatu toimetaja. Kõik peab tehtud saama - mängitud, põrand pühitud, nõudepesumasin üle kontrollitud, ka vannitoas peab Ordnung olema, DVD-d ümber paigutatud. Kõigi toimetuste vahele veel lamba-multikas ja söömine ja mitte kogemata magama jääda, kuid emme oli siiski kavalam.

Olen oma kodus Karliga üsna sarnane. Ma tahan nii paljusid asju teha ja lõppude lõpuks jõuan palju vähem, kui ma hinges sooviksin. No ja siis lähen iseendaga tülli.

Postgrossing2

Yes, yes, minu saadetud teine kaart jõudis kohale Saksamaale. Uue kaardi lähetan täna ka Saksamaale. See sobib mulle väga hästi, kirjutan ju meelsasti kaardile saksa keeles.

Postcrossing1

Minu esimene hobustega kaart jõudiski Soome. Hõiskasin valjusti üle maja.
Nüüd hakkan pingsalt oma postkasti jälgima.
Täna saatsin 6. kaardi ja jälle Ameerikasse LA-sse.

Minu esimesed saadetud postkaardid

Nii, alustan siis ka postcrossing projektiga.Tegelikult on kaardid juba kolm päeva nn. travelling.

Laen oma saadetud kaardid siia üles. Ups, osa jäid upakile.

Laupäev Karl Stefanigia

Hommikul säras päike, küll ta teab, mis kaunis päev on tulemas.

Minus oli nii suur ootus ja päike tõi välja iga tolmukübeme. Oeh, see oli rõõmus elevus, et koristasin lenneldes. Tegin kõike suure rõõmuga.

Suure pabinaga ei märganud öelda, et söök on valmis. Ma ei suuda seda vanaema-rõõmu mitte kuidagi ega mitte kunagi peita. Ja seda rõõmu muudkui tuleb ja tuleb iga korraga juurde.

Tänu Astridile sain Karli sööta ja temaga karudega möllata. Neelan emetsioone nagu õhku.

Heegeldasime veel loomakesi, minul muidugi välja ei tulnud, kuid pingutan jätkuvalt. Emme pooliku Dino peale läksid pojakese silmad nii särama.

Pitsa-kasuka-pühapäev

Hommikul arvasime, et täna on kasuka-pühapäev. Isa tegi hommikul kaks kaussi kasukat, meie Talli firmarooga. Mmmmm.Päeva edenedes aga selgus, et on siiski pitsa-kasuka-pühapäev. Siksu orgunnis lisaks kaks pitsat. Mmmmm. So lecker. Mõlemad maitsesid suurepäraselt. Loodan, et kogu meie pere arvab samuti.

Täna oli jälle nii mõnus oma perega koos olla, isegi meie keerulises olukorras. Tore on koos naerda ja tunda, et kuulume väga tugevasti kokku. Eks targad inimesed ju räägivad, et raskused liidavad veelgi.

Nimetamata ei saa jätta seda suurt rõõmu, mis peitus Karl Stefani pimesatavas naeratuses ja taa-taas, mis tuli perfektselt välja. Tore, et talle eestimaine leib nii hästi maitseb.

I-le paneb punkti pühapäevaõhtune saade: "Tantsud tähtedega" ja teadmine, et homme algab vaheaeg.

Jälle üks päev õhtus...

Nii ,järjekordne esimene veerand (juba 44.) hakkab otsa saama, on jäänud üks päev. Tegelikult üks pikk koolituspäev Vasalemma koolis.
Oodatud koolivaheaeg saab olema üsna sisutihe: hommikul arengukava lõpetamine Nõval, siis keeltekool, koolitus, keeltekool, koolitus ja reede ehk vaba. Päriselt tahaks lihtsalt olla ja puhata. Ah, ju siis teinekord.
Ma ei tohi nuriseda, tore on, et mul tööd on. Mis meist muidu saaks? Kuid kas just nii vanalt peab enam õpetaja olema, ei tea?

Vabateema kodus

Ometi kord sain terve päeva teha, mida ma tahan. Mida ma siis tahan, oma tuba korda teha, omas tempos ja mõnuga, mitte nagu tükitööd tehes. Ammu on mul plaanis oma tuba ringi tõsta, endas jõudu leida miljon kasutut paberit lõkkesse lennutada, süütundest vabaneda, et ka minu tuba on segamini, hommikul ärgata ja tunda, et kõik läheb hästi..., rõõmu tunda ka rahest ja tehtud pisiasjadest, mitte karta teiste arvamust, et olen peast segi läinud, vaid olla mina ise, öelda seda mis mul hingel. Jama, aga pean endale tunnistama, seda ei tule, enam kunagi. Ah, ja selge on see, et teeselda ma ei oska ja selle pärast kedagi teist mängida ka ei kavatse.
Tegelikult on täna super kaunis päev, kahju, et mu kallim nii väga kannatab. Peale sauna tundub tal veidi parem olevat. Tunnen end jõuetuna, sest ma ei saa teda aidata. Sunnin teda valuvaigistit vähemalt võtma.
Nii, ja juba palusin vabandust, et söök nii hilja valmis sai. Olen parandamatu. Mind parandab vaid ... .

Sain jälle nägijaks...

Aeg lendab tõesti kiiresti. Oma suureks üllatuseks tellisime prillid 25. augustil. Nüüd olen siis jälle nägijate hulgas.
Minu töö kujunes väga vaevaliseks, sest ega ma seda ei näinud, mis kirjas oli. Mis koolmeistril viga, las lapsed loevad.
Ja mis kõige hullem, uue hobi - ehtemaailmaga - enam tegeleda ei saanud, ma lihtsalt ei näinud, ei traati ega helmest. Oleksin nii väga tahtnud midagi ilusat teha. Nüüd on kõik võimalused avatud.
Äkki see ongi kõigi uute positiivsete muutuste algus. Kõik peab lihtsalt oma õigetesse rööbastesse pöörduma. Aitab sellest sügismasendusest!

Coppelia

Täna on balleti-pühapäev. Koos keeltekooli kolleegidega käisime Estonias "Coppeliat" vaatamas.

Elamused on väga head. Pean tunnistama, et käisin viimati viiendas klassis balletietendusel. Oi heldeke, millest olen end ilma jätnud. Hingematvalt ilus muusika ja tants ja kostüümid ja dekoratsioonid.
Nautisin kõike - jalutusruumi ja puhvetit ja seda kuidas minu partenrile etendus meeldis. Miks ma oma lapsi väiksena ometi siia pole toonud? Etendusel oli palju lapsi ja eriti kauneid väikesi tüdrukuid. Iga väike tüdruk tahaks endale niisugust kaunist kleiti, nagu pulmastseeni baleriinidel.

Tahan varsti jälle teatrisse....koos oma mehega.

Kiideva-Puise-matk

Reede hommik oli nii kiire ja hektiline. Kartsin seda päeva väga. Ometi laabus kõik ülikenasti.

Ei suutnud uskuda, et ma mingit rõõmu võiksin lähemal ajal tunda. Ometi osutus otsus minna kolleegidega matkama ainuõigeks. Tähistasime nimelt õpetajate päeva.

Kiideva on nii kauniks muutunud: linnuvaatlustorn, kõlakoda, bussiputka, majake, kus keisergi jala käib jne, jne. Kõikjal on näha meeskonnatööd ja minu pilk tabas kõige taga ka Tiiu Toominga nähtamatut juhtivat kätt.

Matkarada tekitas nii palju nostalgiat. Ma ei suuda meenutadagi, mis aastal me seal Kiidevas käisime. Olin siis veel terve ja elu oli nii ilus. Ma tõlkisin õhtuti raamatut ja päeval sain palju oma armastatud võõrkeelt rääkida. Kairitil ja mõnel saksa tudengil tekkis mingi kummaline lööve, nüüd tean, et see oli allergia. Tiiu kodu oli veel alles...
Mõnus oli seal puisniitude vahel jalutada, mida ka meie käsi Kairitiga oli kaunimaks nauditavamaks muutnud. Metsatee tundus nii pehme ja mõnus jala all.
Matsalu laht sealsamas kõrval. Meenusid pisiseigad sellest ammusest suvest: puuuuudru, ujumas käimine, puuistutamine, lõpupidu ... . Kohtasime ka teisi jalutajaid suure armsa koeraga.

Viis kilomeetrit möödusid märkamatult. Imeline jalutuskäik, rahu, vaikus, merekohin, tuuleiilid, Tiiu ja Laine lapsepõlvemälestused.

Lihtne ja maalähedane kalarestoran pani i-le täpi. Uksest sisse astudes, tundsin mingit väga head ja tuttavat lõhna aga öelda ei osanud, mis see on. Laual olid suitsulestad.
Seitsme-kala-supp koos sooja kodukaraski ja küüslauguvõiga viisid keele alla. Ja maitsenaudingud jätkusid: beseekook ja kamavaht ja astelpajumorss ja -tee... Kõht sai liiga täis, oi-oi!

Perenaine tundus ka väga tuttav, arvan, et ta on kunagi hariduosakonnas töötanud. Mulle meeldivad inimesed, kes teevad kõike vaimustusega ja sisemise veendumusega.

Lahkudes astusime läbi käsitöötoast ja laual lebavast avatud rahvariiete raamatust vaatas mulle otsa minu kallis ema. Ma tean , et Jumal juhatab meie käike ja tegemisi ja mõtteid. Ja nii ongi...
Mind täitis mõnus rahu -minu ema on minu käigu heaks kiitnud. Tore, tahaks teda rohkem hoida, kuid ikka ei tule see mul välja, pigem hoiab tema mind.
Mul on temalt veel palju õppida. Mitte keegi ei ole mind kunagi nii palju hoidnud kui mu ema. Meie omavaheline bioloogiline side muutub üha tugevamaks.

Hommik oli paljutõotav. Saime kaua magada ja vihma ei sadanud, mida veel soovida.
Jõudsime täna puudega lõpule, panin mõned krookused ja nartsissid maha,
vanaema sai lõpuks telekasse pildi, käisime seenel ja pesin ka pesu ja koristasin. Vahepeal tõlkisin mõne rea. Isa niitis enne sauna muru.

Roosid õitsevad ikka veel, peaks tuleval aastal oma istandust laiendama.

Nüüd pärast sauna on nii mõnus teleka ees istuda ja mõtteid mõlgutada.

Pannkoogi-pühapäev

On vihmane sügisene pühapäev ja Tallil on pannkoogi-pühapäev.

Esimene töönädal oli väga tihe, nii palju on vaja tasa teha, kuid rõõm on ikkagi suur. Ma kuulun tõepoolest kooli.

Turbas oli esmapäeval kuidagi väga imelik olla ja välja mõtlesin, mis viga oli. Mu lemmikklass + spordipoisid olid puudu. Maja oli nii teistmoodi.
Kolmapäeval sain vist lõpuks pinkide asetuse IS ruumis rahuldavaks. Uus õpetajalaud on ka ja ma saan ka vaba tunni ajal klassis tööd teha.

Keeltekoolis on sel aastal raskusi rühmade täitumisega. Kavatsen facebookis meie kooli reklaamida.
Käisin oma haige lapse juures koduvisiidil ja nägin ka Karl Stefanit. See oli nagu kirss tordi peal. Väikemees oli nii rõõmus ja energiline ja super suhtleja.

Nõval oli muidugi rahulik ja mõnus. Uued lapsed päris toredad ja inglise keel ei tundunud ka nii kole. Neljapäevane koolitus oli hariv ja väga vajalik. Ainult selg väsis nii ära, et seisin vahepeal püsti.

Reede õhtul tegin otsuse, et Turbasse kokkutulekule ei lähe. Ilm on nii jahe ja vihmane. Kartsin seal külmetuda.

Teine koolinädal sai läbi ja mina pole veel klassi ette saanud. Nüüd olen terve ja esmaspäevast läheb lahti.
Eile saime lõpuks saksa kanalid oma telekasse ja nautisin esimest korda Wer wird Millionär saadet. On tõesti mõnus ja hariv. Mäletan, et kaifisin eestikeelset saadet ka, kuid saksa Günter Jauch on omaette vaatamisväärsus ja keel ja üldse olen nii rahul. Rääkimata sellest, et ma Sturm der Liebe filmi vaatasin. Pärast haigust on see tõeline lohutusauhind.

Ikka veel siin...

Täna olen veidi reipam, sest loodan homme koju saada. Mul on nii piinlik, kui palju segadust ma oma kolme kooli rahvale tekitasin.

Rääkimata murest oma pereliikmetele.

Olen siin palju mõelda saanud, sest olen üksinda palatis ja tilgutiga pole väga meeldiv ringi lipata ka. Mõtted jooksevad aga ruttu puntrasse, et mis kõik tegemata on. Ja positiivseid mõtteid on raske üldse leida.

Vererõhk tõuseb vastavalt kaasa. Homme hommikul pean hästi terve näima, muidu jäängi siia.
Tohtril on terav silm ja palju nuhke, kes muudkui küsivad nagu muuseas, kuidas on.

Miski on mulle ka selgeks saanud, arstidest hoian tulevikus eemale. Sellest ei tule midagi head!!!

Tere-tore, siia ma küll tulla ei plaaninud

Istun ja olen väga kurb. Õnneks on internet ja ma pole üksi oma vaevaga.
Kahju ei ole endast vaid homsest 1. septembrist. No nii, nüüd tean, mis ma klassi ei saanud. Mind pole lihtsalt kooliski.
Katsun positiivselt mõelda ja hakkan tööplaane tegema. Võin ju siin selili voodis kuupäevad ära vahetada.
Ja silmad on mul jätkuvalt märja koha peal....

Toalilled tuppa tagasi

Klassi viisin lilli juba osade kaupa varem. Nüüd loodan, et mu suured ümarkaktused puhkevad õitsema.

Ratsuritähed on toas ja kaunilt õieehtes. Neli õit on lahti ja neli veel puhkemas.

Siksu orhidee rõõmustab meid jätkuvalt kuue õiega.

Kõige hilisem elulõng kaunistab maja sissepääsu.

Mõni roosinupp ootab ka veel soojemat ilma.

Viimane augusti pühapäev

Ja ongi suvi läbi. Ilm on jahe, sompus, vahel harva piilub päike. Öösiti ja hommikuti on väga paks mereudu. Aga minu kallid kurgid alles alustasid saagi andmist. Pean meeles pidama, et ööseks kile ette.
Olen kuidagi kurb ja samas rõõmus. Kooliaasta algus on ju nii armas aeg. Unenäod on kõik koolised.
Äkki ongi õige aeg sebima hakata kodust kaugel, muidu võib liiga palju ninapidi koos olemine riiuks üle minna.

Algamas on uus õppeaasta

Olen esimest nädalat tööl. Sisseelamine võtab aega.

Esmaspäevane Lõuna-Eesti-reis oli väga mõnus. Külastasime Krabi Põhikooli Võrumaal. Ilus maja ja toimiv töökorraldus. Võib-olla veidi ehamatavalt Makarenko koloonialik, kuid tundus usutav ja sära koolijuhi silmades oli tajutav. Paljud detailid tundusid tuttavad meie esimesest õpilaskodu aastast.

Tänane õppenõukogu oli tõeline maraton - peaaegu 5 tundi. Läbi arutatud sai väga palju jooksvaid küsimusi. Pinged olid õhus ja osa jäidki sinna.

Millegipärast jäi tühi tunne hinge. Tahtsin ikka taas endale klassi. Magasin võimaluse maha.

Õnneks ikka tõin hommikul valmistatud söögi lauale ja läks üle kartuste keskmiselt. Ah, ma ei suuda põdeda!!!! KUi mul on määratud üksik olla, olgu siis peale.

On riigipüha. Ka töötades saab hästi puhata.
Meil käib töö: teisel korrusel kerkib uus korstnajalg ja esik on nüüd teist korda lakitud. Kolmas kiht on plaanis õhtul panna.
Nüüd näivad seinad ka nii vanad ja luitunud. Üks töö ajaks nagu teist taga.
Suve algul, kui välisust värvisin, oli sama lugu. Värvisin ühe ja teise ja lõpuks said 4 ust uue näo.

Kunagi ammu ütles mu ema, et varsti hakkab töö mind taga ajama. Ma ei saanud aru, mis see tähendab. Äkki on see aeg nüüd meil kätte jõudnud.

Viimane projekt sel vaheajal

Täna on Tallil suvevaheaja viimase projekti TOLMUPÄEV. Lihvime isaga esiku laudpõrandat.
Loomulikult uskusin, et saan sellega ise hakkama. Aga ei, kus sa sellega. Issi teeb suurema masinaga enne ja mina väiksemaga kaks korda veel.

Ikkagi oleme tublid. Loodame, et jääb ilus.

Jalutuskäik Uuejõel

Käisin üle hulga aja Uuejõel jalutamas ja leidsin vana tuttava ristlainetuse koha. Jõe suue on täiesti kinni.

Meenusid suvelaagrid, pannkoogid, ööhäired, õunamoos, saunaskäigud ja veel palju-palju möödunud toredatest aegadest.

Isa näitas, mis töid nad on seal teinud: toredad parklad, pikad laudteed rannavallini välja, riietuskabiin. Kasutasin ka.

Oli nii vaikne ja meri loksus vaikselt randa. Päike oli uduvines, kuid endiselt oli väga soe.

Käisime ka ujumas. Oh, mis mõnu..... Vesi oli soe ja õhk veel soojem.

Algul oli rand tühjavõitu. Niisugusena meeldib see rand mulle kõige rohkem. Mõned inimkujud paistsid kaugemal rannapiiril, kuid rahvast tuli ja tuli üha juurde: kalamehi, noori, vanu, lapsi, koeri.... Põõsaspea pool sõitis suur kaater.

Pool augusti saab läbi. Kooliasjad juba müügil...... Eks minugi mõtted liiguvad juba kooliradadel. Tegelikult tahaks veel ja veel puhata. Leidsin täna lohutuse - kolm nädalat olen õhtuti veel kodus. Kodus on nii mõnus rahu ja vaikus.

Suvi on olnud tõeliselt kuum ja kuldne ja väga eriline.

Palju rõõmu on olnud Karl Stefanist. Uskumatu on vaadata, kui kiiresti lapsuke areneb. Tema siiras rõõm ja uudishimu. Nii küpsed ja kiindunud noored vanemad teevad ka südame soojaks. Tänaseks pole Karli juba 9 päeva näinud. Igatsus on nii suur..... Vahel ikka saan tema häält telefonis kuulda, see ajab ka korraks asja ära.

Ilmad on ikka veel lausa troopilised, Minu toalilled, eriti kaktused muudkui õitsevad, nii toas kui ka õues. Eile avastasin, et õue peenrasse visatud ratsuritähed valmistuvad õitsema.
Roosid elasid talve kenasti üle, kuid kuumus piinab veidi. Liiliad õitsesid kaunilt kuid kiiresti ära. Muru olen saanud iga nädal niita. Täna sai jälle korra üle lastud. Ilusam on kui mistra vaip.

See suvi on meil ka pärlisuvi. Uus hobi on meid tõeliselt kaasa haaranud. Minu sünnipäevaüllatus ületas kõik mu ootused-lootused. Kolme tunniga õppisime nii palju uusi nõkse traadiväänamise vallas. Ja oi kuidas tahaks veel õppida ja pusida.