Hommikul säras päike, küll ta teab, mis kaunis päev on tulemas.
Minus oli nii suur ootus ja päike tõi välja iga tolmukübeme. Oeh, see oli rõõmus elevus, et koristasin lenneldes. Tegin kõike suure rõõmuga.
Suure pabinaga ei märganud öelda, et söök on valmis. Ma ei suuda seda vanaema-rõõmu mitte kuidagi ega mitte kunagi peita. Ja seda rõõmu muudkui tuleb ja tuleb iga korraga juurde.
Tänu Astridile sain Karli sööta ja temaga karudega möllata. Neelan emetsioone nagu õhku.
Heegeldasime veel loomakesi, minul muidugi välja ei tulnud, kuid pingutan jätkuvalt. Emme pooliku Dino peale läksid pojakese silmad nii särama.