Posts mit dem Label Sügis werden angezeigt. Alle Posts anzeigen
Posts mit dem Label Sügis werden angezeigt. Alle Posts anzeigen

Sonntag, 31. Oktober 2010

Vaheaeg saabki otsa

Kahju küll, kuid see ongi nii. Enne vaheaega ma suuri plaane ei teinud, sest teadsin ette oma päevakava. Kaks päeva keeltekooli ja kaks päeva koolitust ja üks vaba päev ja nädalavahetus.

Nädal sujus peaaegu plaanipäraselt. Välja arvatud kolmapäev, mis oli meile lausa pidupäev. Saime terve päeva oma kalli Karl Stefaniga koos olla. Nii mõnus on teda tavapärases miljöös näha: selline asjalik tegutseja ja väsimatu toimetaja. Kõik peab tehtud saama - mängitud, põrand pühitud, nõudepesumasin üle kontrollitud, ka vannitoas peab Ordnung olema, DVD-d ümber paigutatud. Kõigi toimetuste vahele veel lamba-multikas ja söömine ja mitte kogemata magama jääda, kuid emme oli siiski kavalam.

Olen oma kodus Karliga üsna sarnane. Ma tahan nii paljusid asju teha ja lõppude lõpuks jõuan palju vähem, kui ma hinges sooviksin. No ja siis lähen iseendaga tülli.

Sonntag, 24. Oktober 2010

Pitsa-kasuka-pühapäev

Hommikul arvasime, et täna on kasuka-pühapäev. Isa tegi hommikul kaks kaussi kasukat, meie Talli firmarooga. Mmmmm.Päeva edenedes aga selgus, et on siiski pitsa-kasuka-pühapäev. Siksu orgunnis lisaks kaks pitsat. Mmmmm. So lecker. Mõlemad maitsesid suurepäraselt. Loodan, et kogu meie pere arvab samuti.

Täna oli jälle nii mõnus oma perega koos olla, isegi meie keerulises olukorras. Tore on koos naerda ja tunda, et kuulume väga tugevasti kokku. Eks targad inimesed ju räägivad, et raskused liidavad veelgi.

Nimetamata ei saa jätta seda suurt rõõmu, mis peitus Karl Stefani pimesatavas naeratuses ja taa-taas, mis tuli perfektselt välja. Tore, et talle eestimaine leib nii hästi maitseb.

I-le paneb punkti pühapäevaõhtune saade: "Tantsud tähtedega" ja teadmine, et homme algab vaheaeg.

Donnerstag, 21. Oktober 2010

Jälle üks päev õhtus...

Nii ,järjekordne esimene veerand (juba 44.) hakkab otsa saama, on jäänud üks päev. Tegelikult üks pikk koolituspäev Vasalemma koolis.
Oodatud koolivaheaeg saab olema üsna sisutihe: hommikul arengukava lõpetamine Nõval, siis keeltekool, koolitus, keeltekool, koolitus ja reede ehk vaba. Päriselt tahaks lihtsalt olla ja puhata. Ah, ju siis teinekord.
Ma ei tohi nuriseda, tore on, et mul tööd on. Mis meist muidu saaks? Kuid kas just nii vanalt peab enam õpetaja olema, ei tea?

Samstag, 16. Oktober 2010

Vabateema kodus

Ometi kord sain terve päeva teha, mida ma tahan. Mida ma siis tahan, oma tuba korda teha, omas tempos ja mõnuga, mitte nagu tükitööd tehes. Ammu on mul plaanis oma tuba ringi tõsta, endas jõudu leida miljon kasutut paberit lõkkesse lennutada, süütundest vabaneda, et ka minu tuba on segamini, hommikul ärgata ja tunda, et kõik läheb hästi..., rõõmu tunda ka rahest ja tehtud pisiasjadest, mitte karta teiste arvamust, et olen peast segi läinud, vaid olla mina ise, öelda seda mis mul hingel. Jama, aga pean endale tunnistama, seda ei tule, enam kunagi. Ah, ja selge on see, et teeselda ma ei oska ja selle pärast kedagi teist mängida ka ei kavatse.
Tegelikult on täna super kaunis päev, kahju, et mu kallim nii väga kannatab. Peale sauna tundub tal veidi parem olevat. Tunnen end jõuetuna, sest ma ei saa teda aidata. Sunnin teda valuvaigistit vähemalt võtma.
Nii, ja juba palusin vabandust, et söök nii hilja valmis sai. Olen parandamatu. Mind parandab vaid ... .

Sonntag, 10. Oktober 2010

Coppelia

Täna on balleti-pühapäev. Koos keeltekooli kolleegidega käisime Estonias "Coppeliat" vaatamas.

Elamused on väga head. Pean tunnistama, et käisin viimati viiendas klassis balletietendusel. Oi heldeke, millest olen end ilma jätnud. Hingematvalt ilus muusika ja tants ja kostüümid ja dekoratsioonid.
Nautisin kõike - jalutusruumi ja puhvetit ja seda kuidas minu partenrile etendus meeldis. Miks ma oma lapsi väiksena ometi siia pole toonud? Etendusel oli palju lapsi ja eriti kauneid väikesi tüdrukuid. Iga väike tüdruk tahaks endale niisugust kaunist kleiti, nagu pulmastseeni baleriinidel.

Tahan varsti jälle teatrisse....koos oma mehega.

Sonntag, 19. September 2010

Pannkoogi-pühapäev

On vihmane sügisene pühapäev ja Tallil on pannkoogi-pühapäev.

Esimene töönädal oli väga tihe, nii palju on vaja tasa teha, kuid rõõm on ikkagi suur. Ma kuulun tõepoolest kooli.

Turbas oli esmapäeval kuidagi väga imelik olla ja välja mõtlesin, mis viga oli. Mu lemmikklass + spordipoisid olid puudu. Maja oli nii teistmoodi.
Kolmapäeval sain vist lõpuks pinkide asetuse IS ruumis rahuldavaks. Uus õpetajalaud on ka ja ma saan ka vaba tunni ajal klassis tööd teha.

Keeltekoolis on sel aastal raskusi rühmade täitumisega. Kavatsen facebookis meie kooli reklaamida.
Käisin oma haige lapse juures koduvisiidil ja nägin ka Karl Stefanit. See oli nagu kirss tordi peal. Väikemees oli nii rõõmus ja energiline ja super suhtleja.

Nõval oli muidugi rahulik ja mõnus. Uued lapsed päris toredad ja inglise keel ei tundunud ka nii kole. Neljapäevane koolitus oli hariv ja väga vajalik. Ainult selg väsis nii ära, et seisin vahepeal püsti.

Reede õhtul tegin otsuse, et Turbasse kokkutulekule ei lähe. Ilm on nii jahe ja vihmane. Kartsin seal külmetuda.