Talli piparkoogimaania 2010

Oli koduste toimetuste päev. Polnud vaja vara tõusta. Äkki oli aega küll. Loobusin linna jõululõunast ja mõnulesime kodus.

Külmikust vaatasid õnnetult vastu piparkoogiglasuuri tuutud. Küpsetasin piparkooke ja kaunistasime külluslikult. Lisasime volüümi ka Karli lemmikutele - poepiparkookidele, kuid ikka jäi veel glasuuri üle. Pühad jätkuvad, eks teeme siis ühe piparkoogipäeva veel.

Naabrimemm ja -taat olid veel pühade puhul külastamata, nii läksimegi isetehtud piparkookidega läbi lume Mõisa. Oleme õnnelikud inimesed, sest meil on nii toredad naabrid. Juttu jätkus kauemaks.

Lisan meie piparkoogimaaniast ka pilte.

Viimased saadud kaardid

Siin on viimased postcrossingi kaardid. Sõnumid on vaid minu jaoks ja need on tõesti erilised. Viimane kaart Helsingist oli lausa galligraafiline kunstiteos.

Minu postcrossingi kokkuvõte

Sirvisin oma saadud postkaarte ja mu vaimustus ei ole veel kustunud. Need kaardid valmistavad mulle nii palju rõõmu ja viivad mõtted kaugele-kaugele eemale oma igapäevamuredest.

Kahjuks muutus mu tabel loetamatuks ja kustutasin selle ära. Proovin teinekord uuesti.

Nii vaikseks kõik on jäänud mu ümber ja mu sees...
Kõik, mis oli, see on läinud.
Kõik, mis tuleb, alles ees...

Jõuluaeg ongi saabunud

Kauaoodatud kaunis aeg paksu valge lumega on käes. Lund sajab üha juurde, teed on mattunud hangedesse. Nii mõnus on kodus olla ja pole vaja mitte kusagile minna ega kiirustada.

Iga jõuluaeg on nii erinev eelmistest. Mõtlik tagasivaade kiirele argipäevale. Mõned kallid inimesed ei jaga meiega enam jõuluilu.

Kuid meie oma jõululaps Karl Stefan on juba suur poiss ja teda jätkub kõikjale, rõõmu ja kilkeid kui palju.

Sel aastal magavad meie noored teisel korrusel. Ehitus on veel pooleli, kuid soojustus ja uksed-aknad pandud ja ruumid on soojad. Alumise korruse kütmisest jagub sooja ka teise korruse tarvis.

Tore talvine nädalavahetus

Tõepoolest saab see kaunis nädalavahetus läbi. On jäänud veel tantsusaate finaal ja äkki suudan veel ka oma näputööd teha.

Kõige tähtsam osa oli muidugi laupäeval koos Karl Stefaniga. Nautisime kolmekesi koosolemist, saime palju naerda ja mürada ja tududa ja veelgi kokku kasvada. Õues jäi käimata ja järgnev öö olevat eriti meeleolukas olnud.

Emme ja issi võiksid tihedamini matkama suunduda, meil oli nii tore. Jääme järgmist korda ootama.

Vastakad tunded

Viimasel ajal ei saa ma endaga üldse läbi. Minu mõtted on nii ebalevad. Ma kahtlen endas palju rohkem, kui varem. Tunnen end kuidagi haprana - saan nii kergesti haiget. Siis sunnin end rahulikuks või kurdan muret ja saan probleemist üle, kuid vajan kõrvalist abi.

Üks suur probleem lahenes täna. Mul on nüüd ametlik põhikooli inglise keele õpetaja kvalifikatsioon. Võtsin julguse kokku ja saatsin taotluse ministeeriumi. Vastus oli positiivne ja olen üliõnnelik selle üle.

Pean end ka muus valdkonnas kokku võtma ja endaga ära leppima. Samas kahtlen, kas põhiprobleemi ongi võimalik lahendada.