Istun ja olen väga kurb. Õnneks on internet ja ma pole üksi oma vaevaga.
Kahju ei ole endast vaid homsest 1. septembrist. No nii, nüüd tean, mis ma klassi ei saanud. Mind pole lihtsalt kooliski.
Katsun positiivselt mõelda ja hakkan tööplaane tegema. Võin ju siin selili voodis kuupäevad ära vahetada.
Ja silmad on mul jätkuvalt märja koha peal....