Montag, 25. Juli 2011

Dagö

Sündmusterikas juuli jätkub.

Eile oli Dagö kontsert ja oli veel parem, kui oodata oskasin.

Nagu ikka meeldis mulle selle ürituse publik väga. Lava ees ei olnudki lasteparve näppu viskamas. Kontserdi lõpuks kogunes sinna hulk kauneid muusikarütmidest kaashaaratud noori naisi ja mõned noormehedki, kes ei seganud pinkidel istujaid sugugi. Endalgi oli tunne, et tõuseks ja läheks. Õnneks panid mu kaaslased mulle oma pilkudega kohe ruttu aru pähe.

Imetlusväärselt jätkub Lauri Saatpalul endiselt jõudu ja jaksu ja inspiratsiooni uusi lugusid luua. Iga laulu sisu on kui pärl, mis paneb mõtlema ja raputab sind veidi.
Uue plaadi laulud järjekordselt head, kuid neid peab veel ja veel kuulama. Teise poole vanad hitid olid ikka nii head.
Kogu kontsert oli ühtne tervik. Publikusse suhtusid artistid suure respektiga: ei ühtegi pausi. Viimase laulu sõnum oligi: kuidas teil läheb? Niiiiii armas.


Dienstag, 19. Juli 2011

Sada ületatud


Selle saatsin viimasena Tšehhimaale. Niagaara juga




Eile jõudis minult sajas kaart kohale ja seekord Ameerikasse. Lõpuks ometi sain jälle ise ka kaarte. Kahel oli peal ka Võru tempel. Ei oska öelda, miks need sinna sattusid.

Täna sain ka uue aadressi, sest üheksa kümnest lubatust olid teel. Ma muutsin oma profiili ja panin lisaks uuesti linnukese sinna rea ette, kus avaldan soovi saada posti samadest maadest, kust juba olen saanud.

Viimasel ajal olen mitu uut riiki juurde saanud: Malaisia, India, Tšehhi, Uus-Meremaa, Belgia.

Momendi arvuline kokkuvõte: 103/93.

Donnerstag, 14. Juli 2011

Täna on postcrossingi kuues sünnipäev



On olnud tõeline pidupäev. Sain postitada kaheksa kaarti ja kaks jõudis Soome.
Seega on teel minult ja minu poole viisteist postkaarti. Homme selgub, kuidas kõik edasi kulgema hakkab.
Sel kuul on mul tõeline paus. Ootan nii väga, et sada saaks täis.
Täna muutsin oma profiili. Eks näis, kas mu soovid hakkavad täituma ka.

Freitag, 8. Juli 2011

Puhkuse teine nädal

Lõunamaiselt soe nädal. Nii soe on, et segab töö tegemist.

Mõned koormad pliidipuid on siiski kuuri pandud ja oi kui palju on veel.

Üle päeva püüan kasta ja veidikenegi lilleilule kaasa aidata. Esimesed roosi, liilia, õnneheina, elulõnga õied on avanenud.

Üleval käib lagede lakkimine, õigem oleks öelda, et see töö ei edene kuidagi. Peame kannatust varuma. Põhiline on, et ise teeme meile endale ja näeme kauni lõpptulemuse nimel palju vaeva.

Oleme väga õnnelikud, et meie pesamuna on kodus. See on nii hea tunne üle pika aja koos olla ja tegutseda.