Vaba reede - Suur Reede

Ootused olid nii suured. Lootsin paljusid asju teha, mida argipäevadel teha ei jõudnud.

Näiteks kavatsesin postcrossingi pilte laadida ja saadud kaarte korrastada. Täna aga selgus, et leht on mingil põhjusel maas. Olen nii pettunud.

Õues tibab vihma ja just siis kui ma plaanisin õue riisuma minna. Rääkimata nööridel rippuvast pesust.

Olgu, suundun nüüd midagi positiivset otsima.

Batareid laetud - uus nädal võib alata.

Unistuste nädalavahetus oma pere seltsis - sellest me aina unistamegi. Isegi Tartu preilil oli aega koju tulla.

Avasime grillihooaega, pidasime sünnipäeva ja igaüks tegi seda, mida hing ihaldas. Karl Stefanit jagus igale poole, maja oli elu tulvil. Suure möllu vahele mahtus naeru ja nuttu.

Bassu nautis oma kassielu täiel rinnal. Tõi püütud hiire ikka meile tuppa näha ka. Öösel tahtis nii väga Stefanile appi minna, kui nohu väikemeest magada ei lasknud.

Laupäeva hommikul tegime teisel korrusel suurpuhastust. Mehed vahetasid kumme. Salatitegemise hoos valmis päris mitu kilo (kausitäit) erinevat meie pere traditsioonilist salatit. Grillkana ja kook kuulusid ka asja juurde. Kes soovis, käis saunas. Fimo töökojas toodeti erinevaid põnevaid helmeid. Küll see käsitöö on ikka mõnus loov ja lõõgastav tegevus.

Pühapäev algas varakult ja siis jõuab ju ka palju: autot pesta, ehteid valmistada, grillida, kõigi võtmetega trix-trax teha, nuusata ja nutta, tagaajamist mängida ja naerda.

Nüüd on tuba tühi ja suur vaikus, nii et kõrvadel hakkab valus.

Pühapäevased pisiasjad

Jälle on pühapäev. Nädal läbi ja kahjuks nädalavahetus ka.

Töönadal oli tavaliselt pingeline, seda enam ootan nädala lõppu. Lootsin, et saan kodule pühenduda. Unustasin kolmapäeval Andresele kinki otsida. Laupäeva veetsime linnas. Mõned tunnid ehtiuspoodides ja siis Siksu juures ja lõpetasime Siilmannide juures sünnal.

Tapeediosakondades hakkasid juba tekkima mingid ettekujutused ülemise korruse kujundustest. Sigrid arvab, et võiks tulla ühtne tervik ja meil on vabad käed. No mul on veel aega mõelda. Sel nädalal algab alles pahteldamine-lihvimine. Isa lõpetas reedel kipsipaneku.

Täna kisuvad mõtted hoopis Heikile. Käisime ka surnuaial Heli ja Jüriga. Aasta on nii kiiresti möödunud.

Oh, missugune päev...

Hommik algas juba eriliselt. Isa läks jälle tööle ja enne mind.

Lõunani probleemid sukkpükstega. Loomulikult õppetunnid ja mitmed tunnid sõitu.

Kuid preemia vintsutuste eest saabus koju jõudes: neli kaarti. Mu postkast oli juba mitu päeva väga kurb.

Nüüd siis Ameerikast Suur Kanjon, Saksamaalt Düsseldorfist, Inglismaalt Devonist ja Hispaaniast Nancylt eraviisiline. Nii lahe! Homme valges tulevad pildid ka.

Aprill

Minu viimane kaart tuli Hollandist.

Tekst kaardil oli väga huvitav. Saatja isa nimi on ka Anne, s.t. Hollandis on see nii mehe- kui ka naisenimi. Seda ma varem küll ei teadnud.

Märtsi postcrossingi kokkuvõte

Märts oli mul üsna edukas:

saatsin 11 ja sain 7 kaarti.

Kokku sain siis lõpuks 40 saadetud ja nüüd on siis seitse minu kaarti teel ja seitse minu poole teel.

Ise olen saanud 37 kaarti.

Nõudmised kaartidele tõusevad. Püüan ise ikka saaja soove täita ja kui siis täppi läheb ning vastusest rahulolu paistab, on ikka mõnus küll. Hilja õhtul Keila Rõõmus või Selveris merineitsi või Hello Kitty kaarti otsida on päris lahe. Üks kaart on mul veel saatmata, sest noormees soovib Leninit, Stalinit või Marxi. Ma ei tea, kust neid küll võtta. Äkki teen ise ja lamineerin koolis ära?

Igal juhul naudin ma kaartide saatmist, kirjutamist ja muidugi saamist väga.

Kavatsen oma profiili muuta ja kirjutamisel ilukirja kasutada, et oleks midagi erilist. Otsin peenemat plakatkirja pliiatsit. Kairiti oma on postkaardi jaoks liiga lai.