Talve hari juba murtud ja vastlapäevgi selja taga. Tänasel sõbrapäeval meenutaks õige mõnusat möödunud nädalavahetust.
Ootasin laste maaletulekut pikisilmi ja jõudsingi ära oodata. Kahjuks olin ise nohune. Juhtus nii, et vahetasime omi pisikuid Karliga. Kes jagas nohu ja kes omakorda köha.
Söögitoas oli karbi-albumi-vabrik. Mina sain hiigelsuure pildialbumi ja kahe karbi omanikuks.
Õue kerkis suur kahetoaline maja: Karl Stefan koos emaga rassisid hoolega ehitusplatsil.
Vanaisa lükkas traktoriga lund ja tekkisid suured lumevallid-rullid. Karl Stefan proovis nende kõrgust ja pehmust päris pikka aega. See käis nii: ronis üles tippu ja hüppas sealt alla järgmise valli peale või väsides ka vallide vahele. Tahaks ka laps olla ja lihtsalt lumes möllata...
