Vaheaeg saabki otsa

Kahju küll, kuid see ongi nii. Enne vaheaega ma suuri plaane ei teinud, sest teadsin ette oma päevakava. Kaks päeva keeltekooli ja kaks päeva koolitust ja üks vaba päev ja nädalavahetus.

Nädal sujus peaaegu plaanipäraselt. Välja arvatud kolmapäev, mis oli meile lausa pidupäev. Saime terve päeva oma kalli Karl Stefaniga koos olla. Nii mõnus on teda tavapärases miljöös näha: selline asjalik tegutseja ja väsimatu toimetaja. Kõik peab tehtud saama - mängitud, põrand pühitud, nõudepesumasin üle kontrollitud, ka vannitoas peab Ordnung olema, DVD-d ümber paigutatud. Kõigi toimetuste vahele veel lamba-multikas ja söömine ja mitte kogemata magama jääda, kuid emme oli siiski kavalam.

Olen oma kodus Karliga üsna sarnane. Ma tahan nii paljusid asju teha ja lõppude lõpuks jõuan palju vähem, kui ma hinges sooviksin. No ja siis lähen iseendaga tülli.

Postgrossing2

Yes, yes, minu saadetud teine kaart jõudis kohale Saksamaale. Uue kaardi lähetan täna ka Saksamaale. See sobib mulle väga hästi, kirjutan ju meelsasti kaardile saksa keeles.

Postcrossing1

Minu esimene hobustega kaart jõudiski Soome. Hõiskasin valjusti üle maja.
Nüüd hakkan pingsalt oma postkasti jälgima.
Täna saatsin 6. kaardi ja jälle Ameerikasse LA-sse.

Minu esimesed saadetud postkaardid

Nii, alustan siis ka postcrossing projektiga.Tegelikult on kaardid juba kolm päeva nn. travelling.

Laen oma saadetud kaardid siia üles. Ups, osa jäid upakile.

Laupäev Karl Stefanigia

Hommikul säras päike, küll ta teab, mis kaunis päev on tulemas.

Minus oli nii suur ootus ja päike tõi välja iga tolmukübeme. Oeh, see oli rõõmus elevus, et koristasin lenneldes. Tegin kõike suure rõõmuga.

Suure pabinaga ei märganud öelda, et söök on valmis. Ma ei suuda seda vanaema-rõõmu mitte kuidagi ega mitte kunagi peita. Ja seda rõõmu muudkui tuleb ja tuleb iga korraga juurde.

Tänu Astridile sain Karli sööta ja temaga karudega möllata. Neelan emetsioone nagu õhku.

Heegeldasime veel loomakesi, minul muidugi välja ei tulnud, kuid pingutan jätkuvalt. Emme pooliku Dino peale läksid pojakese silmad nii särama.

Pitsa-kasuka-pühapäev

Hommikul arvasime, et täna on kasuka-pühapäev. Isa tegi hommikul kaks kaussi kasukat, meie Talli firmarooga. Mmmmm.Päeva edenedes aga selgus, et on siiski pitsa-kasuka-pühapäev. Siksu orgunnis lisaks kaks pitsat. Mmmmm. So lecker. Mõlemad maitsesid suurepäraselt. Loodan, et kogu meie pere arvab samuti.

Täna oli jälle nii mõnus oma perega koos olla, isegi meie keerulises olukorras. Tore on koos naerda ja tunda, et kuulume väga tugevasti kokku. Eks targad inimesed ju räägivad, et raskused liidavad veelgi.

Nimetamata ei saa jätta seda suurt rõõmu, mis peitus Karl Stefani pimesatavas naeratuses ja taa-taas, mis tuli perfektselt välja. Tore, et talle eestimaine leib nii hästi maitseb.

I-le paneb punkti pühapäevaõhtune saade: "Tantsud tähtedega" ja teadmine, et homme algab vaheaeg.

Jälle üks päev õhtus...

Nii ,järjekordne esimene veerand (juba 44.) hakkab otsa saama, on jäänud üks päev. Tegelikult üks pikk koolituspäev Vasalemma koolis.
Oodatud koolivaheaeg saab olema üsna sisutihe: hommikul arengukava lõpetamine Nõval, siis keeltekool, koolitus, keeltekool, koolitus ja reede ehk vaba. Päriselt tahaks lihtsalt olla ja puhata. Ah, ju siis teinekord.
Ma ei tohi nuriseda, tore on, et mul tööd on. Mis meist muidu saaks? Kuid kas just nii vanalt peab enam õpetaja olema, ei tea?