Talli-Anni

Sonntag, 2. Oktober 2011

Pommuudis

Mõni nädal tagasi pakuti mulle võimalust kandideerida stipendiumile Düsseldorfi. Küsisin oma kaasalt, kas tohin ja oh imet neljapäeva õhtul sain meili kinnitusega.

Tegemist on puhta keeleõppega ja neli nädalat intensiivkursust. Ei oska kohe öelda, kas see on õnn või mitte. Olen taolisele kursusele mitu korda kandideerinud, kuid pole väljavalituks osutunud. Ju nüüd on siis lõpuks minu aeg. Tahan nii väga end jälle koolipingis leida, siis mõistan oma õpilasi ehk ka paremini.

Nüüd pean oma kolme kooli elu ümber korraldama. Eks näis, kuidas see õnnestub. Asendamatuid inimesi pole, arvan ma.

Kodustega loodan neti kaudu tihedalt ühendust pidada. Lapaka tohin kaasa võtta.

Sonntag, 18. September 2011

Kool on alanud.

Koolitöö käib tõesti täie hooga. Esimeste nädalate segased asjaolud on möödas ja kõik on paigas.

Nõvale ootame esmaspäeval külalisi Tarvasjoelt: 21 last ja 3 õpetajat. Tuleb tihe nädal.
Tegemist on NORDPLUS projekti teise etapiga.

Aasta isa lapitekk2

Kaunis sügisene pühapäev möödus aasta isa teki lappide heegeldamisele. Leidsin palju mustreid lehelt: www.garnstudio.com ja hea kolleeg Piret varustas mind Poolast pärit heegeldamisajakirjadega Robotki.
Esimene tundus üsna ilus, kuid sai sutsu väike. Teine tuli veel huvitavam, kuid sutsu suur. Järjekordselt heegeldasin ühe lapikese veel. Endale meeldis, kuid töötlemine osutus raskeks ja olen kuidagi ebakindel.
Lisan pildid homme ja hommikul vaatan, kuidas siis mõõtudega on. Kui osutuvad korrektseks, saadan homme ära.

Sonntag, 11. September 2011

Jälle sügisjooksul

Imekaunis pühapäev ja suur rahvapidu. Käisime jälle sügisjooksul. Ma ise ka ei uskunud, et seekord lõpetan, kuid siiski õnnestus.

Eelmisel korral tegin terve suve püüdlikult kepikõndi ja olin palju-palju kergem. Seekord ei käinud kordagi suve jooksul kõndimas ja kaalust ei ole midagi head rääkida. Aga ära tegin. Suur rõõm on südames eesmärke täita, mis ise olen püstitanud ja oma rahvaga koos olla.

Väsimust ei olnudki, tallad ja kannad on vaid suurte villidega kaetud. Leotan siin neid ja ikkagi olen õnnelik.

Kohe vaatan aega ka, minu kella järgi võib olla minu kehvem aeg. Me ei läinud ju aega parandama. Mis see mulle oleks andnud?

Dienstag, 30. August 2011

Kohe-kohe saabub augustikuu viimane päev

See peaks olema minu kõige õnnelikum kuu kogu aastas, kuid seekord ei ole jälle nii.

Sünnipäevast ei tunne ma enam rõõmu alates 25. sünnipäevast.

Teiseks tunnen, et jään vanaks ja see ei ole mitte hea tunne.

Kolmandaks närib mind kohutav mure oma kallima lähedase pärast. Vahet ei ole, kas käin seal või ei, rahul mu hing ei ole.

Mu lapsed ütlevad, et olen emotsionaalne. Ma ei suuda viiekümnekaheaastaselt ennast muuta ega maha salata. Ma tahaks olla see, kes ma olen koos: koos hea ja halvaga. Palun taluge mind nii, nagu ma olen. Mu hing kannatab nii väga. Ammu juba on tunne, et annan alla, ma enam ei suuda, plaan B oleks olnud palju parem.

Samas ei ole midagi paremat, kui tunda oma lapselapse armastust, tema kallisid ja armastusväärsust. Ja olengi hetkega maailma kõige õnnelikum inimene.

Üks väike õnne-musi-rullike on peagi saabumas - ei jõua kohe ära oodata. Õnn kohe pulbitseb minu sees. Seda ei saa mulle keegi keelata, et olen millegi nii ilusa kui uue elu alguse ootuses nii ärevil ja elevil. Ma ei tahagi oma emotsionaalsust varjata.

Tahaks olla mina ise ja ma ei mäleta, millal viimati kellelegi halba soovisin. Jumal on tunnistajaks.

Lõpp hea - kõik hea.

Dienstag, 2. August 2011

Südant liigutav vestlus

Vestlesin täna päris pikalt ühe noormehega, kes oli aasta meie kooli õpilaskodus. Sain temaga tookord väga hästi läbi ja nüüd tõdesin, et meil on ikka veel nii paljust rääkida.

Arvan, et tal oli väga raske aasta. Ometi leidis ta olulisi asju, mis teda turvakodus rõõmustasid ja mille üle ta uhke on.

Ma loodan ikka veel, et ta pole päris kadunud laps ühiskonnale. Kahjuks ei osatud tema soojust ja sõbralikkust märgata ja ta ise häbenes seda ja varjas oma positiivset olekut, muutudes arusaamatult vägivaldseks.

Mulle jäi nii hea tunne pärast vestlust, nagu oleks hingesugulasega koos olnud.