Eile oli Dagö kontsert ja oli veel parem, kui oodata oskasin.
Nagu ikka meeldis mulle selle ürituse publik väga. Lava ees ei olnudki lasteparve näppu viskamas. Kontserdi lõpuks kogunes sinna hulk kauneid muusikarütmidest kaashaaratud noori naisi ja mõned noormehedki, kes ei seganud pinkidel istujaid sugugi. Endalgi oli tunne, et tõuseks ja läheks. Õnneks panid mu kaaslased mulle oma pilkudega kohe ruttu aru pähe.
Imetlusväärselt jätkub Lauri Saatpalul endiselt jõudu ja jaksu ja inspiratsiooni uusi lugusid luua. Iga laulu sisu on kui pärl, mis paneb mõtlema ja raputab sind veidi.
Uue plaadi laulud järjekordselt head, kuid neid peab veel ja veel kuulama. Teise poole vanad hitid olid ikka nii head.
Kogu kontsert oli ühtne tervik. Publikusse suhtusid artistid suure respektiga: ei ühtegi pausi. Viimase laulu sõnum oligi: kuidas teil läheb? Niiiiii armas.