Stefani viimane päev meil algas kell pool üheksa. Nalja ja naeru oli kogu maja täis. Seda jätkus ka õue.
Suure toa laual püsis lego-maja päris kaua terve ja nii mõnus oli seal autodega mängida.
Karl Stefan võttis kastmise enda peale. Pesin veidi autot ja tekkisid sopaloigud, kus sai plirts-plärts sees käia. Seda poleks Stefan osanud oodatagi.
Rongiga oli mõnus sõita. Autokuuris sai ka murutraktor korda tehtud.
Taevas polnud üldse lennukeid. Selle eest lendasid seal pääsukesed ja liblikad. Õunapuude all oli palju pisikesi õunu maas.
Lõunauni tuli vanaema süles peale. Mis teha, kui sai enne palju tööd tehtud.
Pakkisime asju, kui saabusid üllatuskülalised - Raili ja Urmas pisikese kassipojaga. See tundus lausa uskumatu! Maarika tundis ette, et tütreke tuleb. Seda nimetatakse bioloogiliseks sidemeks.
Tore, et ta nüüd koju jääb. See tähendab Eestisse. Nad jõudsid ka Tormi laulatusele ja pulmapeole.
Nüüd on õhtu ja nii kurvalt vaikne. Silm kipub märjaks.
Issi käis puid saagimas-lõhkumas. Nüüd lihvib ja pahteldab Siksu tuba teist korda.
Maire-Andres astusid läbi. Kõigil pühad õnnelikult läbi. Mõtted juba uues töönädalas.
Aga minul algab puhkus. Lõpuks ometi! Aku täitsa tühi - vaja laadida.