Talvine nädalavahetus Tallil

Talve hari juba murtud ja vastlapäevgi selja taga. Tänasel sõbrapäeval meenutaks õige mõnusat möödunud nädalavahetust.
Ootasin laste maaletulekut pikisilmi ja jõudsingi ära oodata. Kahjuks olin ise nohune. Juhtus nii, et vahetasime    omi pisikuid Karliga. Kes jagas nohu ja kes omakorda köha.
Söögitoas oli karbi-albumi-vabrik. Mina sain hiigelsuure pildialbumi  ja kahe karbi omanikuks.
Õue kerkis suur kahetoaline maja: Karl Stefan koos emaga rassisid  hoolega ehitusplatsil.

 Vanaisa lükkas traktoriga lund ja tekkisid suured  lumevallid-rullid. Karl Stefan proovis nende kõrgust ja pehmust päris pikka aega. See käis nii: ronis üles tippu ja hüppas sealt alla järgmise valli peale või väsides ka vallide vahele. Tahaks ka laps olla ja lihtsalt lumes möllata...

Guten Abend, schönen Abend, es weihnachtet schon..

Ja ongi teise advendi õhtu. Ammugi juba õues suur pime ja päkakad hiilivad ringi.

Nädal Pärnus tõi hinge tõelise rahu ja teadmise, et olen õigel teel, kuid kodus on ikkagi kõige parem. Eriti siis, kui ees ootavad üllatused ja maailma kõige suurema südamega armastatud inimene.

Sügis käes

September on tõeline sügiskuu. Vihm, külm tuul, iga päev sajab. Eile sada mitu korda rahet.

Metsas on värvid vaheldunud. Kanarbikulilla asemel punavad pohlad ja pisikesed ja suuremad pilvikud.. Mulon nii kahju neid metsa jätta. 

Pühapäev seenemetsas

Üle pika aja käisin jälle oma lemmikmetsas. Puud on nii suureks kasvanud, palju on muutunud, sest metsa on maha võetud. Mõnda kohta ei tunne äragi. Suurte puude asemel on mõõtmatud lillad kanarbikuväljad. Alles on püha vaikus. Linnud ei tundunud  meist häirituna, ei kostnud nende hädakisa, et oleme võõral territooriumil. Liblikaid lendas nagu kevadel. Sääsed ja kärbsed olid rõõmsad meie kohaloleku tõttu.
Sel aastal on palju pilvikuid - suuri ja väikseid. Tillukesi männikaid tuleb tähelepanelikult otsida, neid ikka juba leidub.
Enne auto juurde tagasi jõudmist leidsin imelise pohlakoha. Suured, tumepunased ja nii palju.
Kolm tundi metsas ja akud on korralikult laetud.

Kolisime üles

Lõpuks on kogu pere magamistoad teisel korrusel.
Paar seina on veel tapeetida, kuid küll jõuab, kui keegi abikäe ulatab. Muidugi ka osa põrandaid ootab laminaati. Usun, et samm-sammult tasapisi saame kõik tehtud.

Uus madrats koos kattega on veel mõnusam, kui me loota oskasime.
Lisaks telekas magamistoas, mida veel soovida.

Minu post

Olin lõpuks ometi postcrossingi lainel. Kirjutasin 12 kaarti. Pildistasin kõik ja ka need neli, mis ma viimasel ajal saanud olen.

Talvemuinasjutt jätkub

Imeline ja karge talv jätkub. Olen kaua igatsenud talvehommikuid,kui hakkab kergelt koitma. Aknast paistab nii ilus sinine valgus ja siis vaheldub see erksa päikese ja lumesillerdusega. Lisaks mööda jalutavad kitsed. Tahaks kogu aeg fotokat haarata, nii ilus on.